.

ma kirjutan juba teist tundi ja saan nyyd aru et midagi on kuskil ära kuskile ära nagu minagi sest lugu ei loo järelikult on rohkem hoopis mötet vöi ei ole mötet

Rongist astusin välja Püha Pauli peatuses seisatasin sildi all, mis ytles, et kui lähen vasakule jöuan Pühavaimuväljakule kui paremale, siis Reeperbahnile needless to say niisiis ostsin oma lubatud esimese sigarillo Reeperbahni esimesest tubakapoest syttis alles viies tikk nagu ikka ja sain üle paari päeva hetkeks jälle hingata bussipeatuses jälgis mu tikutsirkust äraarmastatud näoga vaid aastatelt noor mees tivoli oli hommiku ja tuule ja vihma töttu suletud *

Tants on kogumas kolmandaid tuure ja mis seal salata, köik vöib alata kui hetk ja vägijook on öiged ja nii juhtuski, et ma keset sel ööl end taasilmutanud z. melu ei pannud tähele noormeest, kes ilmselgelt oli märganud mind sest * pärast kahte kodulaulu oleme meie viis viimast kylalist ja läheks meiegi kuid... kus on mu kott? kadunud helistame - number kutsub hiljem on kinni jöuame vaid ahhetada ja juba helistangi operaatorile ja sulgen arve samal ajal teises linna otsas löpetas mu söber just yhe ootamatu köne kellegi tundmatuga, kellest ta päris hästi kyll aru ei saanud, aga nii palju ikka, et millegi pärast on selle vööra noormehe käes Annika kott ja et ta peaks sellele järele minema aga teel kohtumispaika tundmatut noormeest ei ilmu, telefon enam ei vasta ei vasta, sest meie oleme selle juba sulgenud ja siis mainib omakorda jälle eelnevas linnaotsas z. ettekandja, et stiilne kotivaras ei olnud sugugi varga moodi - jätnud visiitkaardi ja puha Fortuuna seda lugu ei soosinud, sest miks...

Palju vaprust ja millegi yleva usaldamist nõuab enda soovi sallimine oma sisehääle kuulamine tasakaal on tasa ja kaaluta palju soove on imbunud siseseintesse muuvidest myytidest muinasjuttudest päris-hing ja päris-keha tahaks ka sõna sekka öelda aga ei neid lasta me neile ei vasta