.

hetkel miski ei laava siselavale ei tulva tulevikutungina miski ei liiguta liibuma ootan et ikka see miski kahe näoga päästja-sireen kes hoiab tagasi ja kehutab kihelusse kangutaks lahti ja et sammude kaja ei sumbuks eelaimdu ootan õiget hetke hypata rõõmust

kinnijooksnud sundliin haukab unenäost tykke manab mu voodi ymber taktitundeta kylalisi kisub pehme villa sisesäsi ymbert lumi tuiskas kinni mu aknad * kas pärast kõiki neid tartu-aastaid on yldse võimalik alustada puhtalt lehelt valgelt ehelt

öösel hiiliski lumi maha selle aasta esimene jääb meelde sest tal oli kaasas tavatult tõsiselt tavatult tuttav

tuba kus neil kuil oma maist vara ja ebamaist ootust hoida saan on helge siin on hea tartu ahi ja nyyd peale esimesi katsekuid on leheryyd end mu vaate ees maha langetanud nyyd avaneb vaade varemeile endile päike vaatab läbi gootikaarte varespillerkaarte mulle otse otsa

unistused täituvad põikpäise järjekindlusega aga mitte rohkemal määral kui selles olus võimalik nyyd kui hetkeilu käes kui museaal - klaasi taha jäädvustatud puhta ja esinduslikuna hea ette näidata enesele kui olulist olemasolnut aga edaspidi igavesti liikumatu liigutamatu - jah, iial ei arene sädeseemnest puud millelt tuge leida - - tunnen end taas kysimas kas poleks mitte vähem valus ja tegelikult samavõrra aus seda maitset mitte iial tunda saada * hingemattev ilu mis teeb tõsiseks ja vaikseks ega lase enam iial rahule jääda millegi vähemaga *

kunagi yhe pööripäeva paiku kahe maa ja taeva vahel . mul oli kord yks eriline sõber ta ilmus alati täiskuuöödel pööripäevadel olime täis ja pöörasime teineteise elu tavapärastele õigetele eksiradadele tagasi ja edasi aga täna kui taevasse ilmus järgmine pilgeni pale oli äkki kogu hingelage paista ja nyydsest pean seda lugu alustama sõnadega mul oli kord yks eriline sõber kel on laulud laulda kel on minek minna päri tuult ja kysi tormi

mäletades mälestades on olnu eredam arhivaal lõhnab pühalikult teda sõrmitsedes kanname udupeenkiulisi kindaid

täna ärkasin kangekaelselt panin selga valed riided valasin keeva vee sussi sisse tatra vaiba vahele laiali tõmbasin akna eest ahjusuu oli eile sydaöö paiku kukkunud kolinal niigi pillasin roosaroosi taldriku kahvli otsa käsi takerdus naela taha mis oli ilmunud ööga eluruum on minu pärast mures pyyab tähelepanu et kuuleksin: "Tydruk, mõtle soovid selgeks!"