.

võõraste sulgedega ehib end neid kylge riputet kunagise romantika kajalised kulinad läbi ajavoo sulnisläbitunglateks tempereeritud pyydmata jäänud unistus tikitud ylbelt tema dekolteele parfyymi piserdatud kehutav kõikvõimalikkus illusioon ilutseb ta laubal ripsmete ruskes säras tolmab yks ammu murtud syda pihuks ja põrmuks variseb pettumus jääb vaid lumm sest uhkest võõrast nii tuttavast, nii omast et selge pilk tuvastaks pettuse hetkega aga mida peab tegema jõuetu olevikuga poiss kellesse mineviku rööke ruskeks rähmunud kumin on juba auke uurimas