eile nägin oma meest pilgust piisas, et ta ära tunda uurisin jooni ja varje ta näos mõistes, et olin neid ikka otsinud ja leidnud puudu oli alati olnud vaid tervik aga nyyd äkki seisis ta mu ees "traagiliselt hukkunud 1994., 20-aastaselt" seisis pildi all
Kommentaarid
ei saagi enam algus alata,
ja kui on tuju vanast õppust võtta,
võib möödunu ka maha salata -
et oleks lihtsam jälle sinna minna,
kus algused on kokku tulnud ja
sind oodates on piduringi võtnud
ning mõtlevad, et nüüd võiks alata!
M. Juga