nõidade õrnus

teel linna eile hakkas yks lepiku tänava kass mulle seltsiks. tiirles mu ymber, hõõrus end vastu mu seelikut, vaatas otsa ja seletas midagi väga pyydlikult. ytlesin talle, et kahju, et ma aru ei saa, sest tundub, et tal on midagi tähtsat öelda

ja eile oli hirm
sest - mu virvatulukesed põlesid läbi, arvuti jooksis kokku, msn streikis, niiet kellegagi jäi mingi diplomaatilist probleemi põhjustav fraas õhku rippuma... naabripoisiga läks arvete klaarimiseks
välkvälkvälk
enam kui nukker
kuidas kyll lohutada oma kalleid, kui ise olen katki
võibolla nii saabki

leidsin leedukate atjuo kareivise oma arvutist jälle yles... laul armastusele
tegelikult võib see vabalt olla näiteks iidne sõjalaul, aga viis ja see, kuidas seda lauldakse, ei luba mul selle laulu sõnade tähendust välja uurida
see rikuks selle laulu minu jaoks ära

pyyan lihtsalt häid tundeid ligi meelitada

***

ja ongi kolm nädalat möödas sellest, kui j. ära sõitis
selle-sygisene lahkumine ja ootamine

ja nagu meil j.-ga ikka kombeks, lahtus meie lugu seegi kord
nagu gramm naatriumit igavikumerre

ma ei ootagi teda enam
mis on vabastav
aga jällegi omamooodi kurb

mis võib muutuda yhe öö
yhe minuti

või yhe otsusega!

restart... arvuti ei olnud ainuke, kes eile kokku jooksis

uni läks jälle täide
milline raiskamine...
w h a t a w a s t e