"...everyone I know, goes away - in the end..."

tumedat teed

ingveri ja meega

ja kruus on pihkude vahel soe

*

lasin ju end siinse elu kyljest hetkeks lahti kiskuda

nädala jooksul, mil ma kõigist, kes mulle olulised,
eemal olin

ei tundnud ma reaalset igatsust pulbitseva tartu elu järele
ma tahtsingi proovida, kas midagi muutub...

eile leidsin siis end jälle ja ikka ja muidugi z.-st

seal nad siis olid, kallid kaaslased

õlut kallati yksteisele pähe ja põue ja ninna ja kõrva

piljardilauda olevat lõpuks ka õigesti kasutama hakatud (ma ei tea, kes on need inimesed, kes z.-s piljardilauda piljardi mängimiseks kasutavad... )

keegid tantsisklesid lenneldes akna tagant mööda
...

nagu ikka
nagu hiljem jutustati

nagu ikka

mul oli hää neid kõiki näha

läksin koju
rahus
järgmisel päeval naeratasin
yhtlaselt
suvalistel teil ja tänavail kõmpides

naeratasin

heitsin eemale ängi ja hirmu
äng tuleb sellest võistujooksust
millesse jälle sattusin
hirm on, et
kaotan inimese

et ta libiseb pihkude vahelt
nagu liivaloss
sulab lainesse

jälle

kaotan inimese

ei millelegi
tyhjusele

selle pärast naeratan veel rohkem .
kui ma ei saa otseselt MITTE MIDAGI teha, et aidata
pean tegema kõik selleks, et
maailmas oleks võimalikult palju ja rohkem

naeratusi

ja nii avastan lõpuks, et olen ikkagi
aidanud

*