Õunad kukuvad Hinge - igal Sygisel

õunte lõhnatundlad tungivad punapõsiselt tubadesse
ja ruugesilmsed mõtted torkavad noolega kuhugi sisemusse
kust ei ole mõtet otsida tarmu ega tarkust

seal on pimedad minevikuihad ja tõmblused
kujutud kõhklused ja tumedad mõminad
mis ei võrsu pyhast maast

kõigepealt tundis selle synge ähvarduse õhust ära kass, kes ei vaata mulle täna silma
kes ei taha täna hommikul meiega hommikukoort ryybata

see kass, kes ilmus meie kööki koos
kodusoojuse ja loomistahtega

sest tema pageb määrdunud haarde ja liisunud mõtete eest

kassid on nõiad
ja hinge äratushelinad