.

Tavaliselt, kui kodus kohvi teen doseerin aladoseerimise hirmus yle kangutan kangemaks täna aga on kõik nii nagu peab nii nagu harva on kohvil on maitse ja mu sisepõlemismootor suriseb mõnusalt põues on soe naaber teretab läbi akna nii tema kui ta koer on pooleldi halvatud aga sisepõlemismootor põriseb neil ilusti iga ilmaga tulevad õue suhtlema, maailma vaatama end käimas hoidma *

Ilus inimene on moes. juuksepikendused, geel- ja akrüülküüned, näohooldus jne. pean ma lugema ajalehe netiväljaandest pärast kommentaare ja kaastundmisi artiklile sven kuntu lahkumisest ! ilus inimene olen surelik see on nii inimlik Siis, kui ta läks, oligi ju täiskuu kurjade jõudude aeg * meie saime sel nädalavahetusel minema minema oma tartu kyljest oma vabatahtlikust vanglast viskasime telefonid ahju kuulatasime lehtede sahisemist mis oli seal nii selge, et kõrvadel hakkas valus võõrutusnähud jõhvikad lirtsuvad sokid kitsed punetava metsa ääres maavõis pruunistatud pannkoogid sydamevalu ja sydameilu jahedad toad sõjajubedused pitser pereloos leebe leppimine elu ilu võlu ja valu kõik korraga me tõesti tundsime, et olime ära saanud tagasitulles kuulsime sõnumit täiskuu ajal lahkunust olnuks tal siis vähemalt valge minna

lyhiseni * hoidkem prillid ligi hoidkem kaugus paras et kõike saaks parasjagu olen saamas parastajaks

suur hall laskus yle laugude tahaks suurt sinet enda ymber öelda kkkkrrrrkiiiiks delfiinile sahistada vett, et raid teaks eemalduda paitada kõvapehmeid rihve aga kopsud ei usalda akvalangi mõistus ei usu unustust usk ei tunnista õnne raha peale ei saa loota tõmban kyyru sygavamale selga ja halluse silmele hästi ligi unustan unistused olen oma synguses sygav igastahes! ja põhjalik kuni jõuan tiigini kus partki on põhjas tagumik hulbib pinnal, uimjalad laperdavad on sealjuures nii filigraanne - suvalisuse sulnisus supsab taas pinnale, mälub midagi siis jookseb mööda taks sibab, ise ligunenud, maadligi vaatab nii sihikindlalt ettepoole et saan sest olemise talutavast kergusest osa mu mõtted mõttetuvad vabanen oma keha loidusest oma vaimu vaesusest olen kes tahes okeanoloog kes kohtub esmakordselt kuukalaga Lucy Sweetwaterist kes on magnooliate vahel saanud oma esimese orgasmi in the sky with diamonds vana naine, kes koogi ja kardemoni lõhnase korteri koridori peegli ees veel siidpluusi ...

*K Kankainen*

käisime koos pärleid pyydmas kyll leidsime kirevaid sumedaid sallivaid kumedaid kallivaid me tõime neid sinisest sygavusest päevast päeva kogusime hetkhaaval köitvat keed ja yhel päeval kui laguun eriti selge hakkasime pärleid kokku seadma nöör ei köitnud pael ei paelunud pärlid pudenesid sygavasse sinisesse tagasi omale kohale kandes kyll oma värve ja sära aga meie ei näinud seda enam meid ju kee ei kandnud

Videvikuvalgus näitab kätte kõik lõhkenud sooned määrdunud käised paisuvad paised kogu tegevusetuse pealehakkamatuse mida kyll teha meile antud minutitest kui videvik viidetud saab jälle elama hakata kysimata sest selleks pole yhte hetkegi raisata

Kohvist ei imbu maitset minu keelele ykski raamat mind ei köida ykski film ei meelita mind kaadrisse keegi parkis meie ukse ette põleva auto enam ma ei armu kõik sõnad on öeldud need ei mõju enam

palju palju koguneb kadedust, kiibitsust ja agressiivsust igapäeva olukordadest mida kaine mõistus ja terve syda välja elada ei lase sest see oleks ju kuri kummaline kurioosum elu paratamatu paradoks kui kuri halvaks tembeldada kui ta varbade taha taguda ei lähe ta mitte leebemaks vaid kogub end seni kuni murrab end välja pais praksub ja puruneb nagu õlekõrs ja kõik kõlvatused kylvavad end yle inimsõnade rammusa pinna uhh, kui vaja on vahel vabalt kurjasti öelda uhh, kui haigeks see teeb

vanker tormab hirmsa rappumisega jäärapäise järjekindlusega järsakust alla ei paista kedagi enam ohje hoidmas endal on jaksu olla vaid hingetõmme haaval ja saan vaid kyyned vabisevate äärelaudade kiudkirja muljuda iga hetk elu sirvil kirjas just sellistel jaburõõnsatel hetkedel võib ilm äkki lahti minna tuleb keegi ja tirib su sylle kannab kuristikust yle nii et jääb vaid imestada, miks inimesi yldiselt lennuvõimetuiks peetakse vaatad kindlast soojast haardest yle ilma ja taipad kui ilus lihtne ja loomulik kõik ikkagi on * hoia oma peegel ikka ligi