keset kummalist rusuvkerget nädalat oli ever so rusuvkerge tantsuklubi võtan elu ja iseend liig' sageli liig' tõsiselt istusin ja valutasin toolil, tants tegi jälle hingele haiget mitte tantsimine veel rohkem vaatasin inimesi ja pyydsin vangist vabaneda märkasin äkki garderoobis kahtlast tegelast sisehääl ytles: "ta viib su rahakoti minema" niisiis tahtsin oma kotti mujale kolima minna seepeale jälle ytles sisehääl "usalda. ole rahulik, ära mine" jäin paigale vahtima siis ilmus sõber ajasime juttu ja kogusime jõudu ja julgust mingil hetkel tuiskasin mööda põrandat oli kerge ja lihtne mured olid haihtunud ma olin vaba läbi esimest lumeaimdust sammusin koju kus avastasin et mu rahakott koos mälestustega oli kõndima läinud hiljem selgus, et kyll vene varga abiga kuid siiski kui ise lahti ei lase, vabastatakse vägisi... nii lihtne ongi ja ongi kerge nägin äkki selgelt inimesi enda ymber ja tuli meelde et on vedanud *