katusematus

Tuttav tydruk ronis yhel varahommikul katusele
hoidis oma poisil tugevasti käest
kihistas naerda
piilus vargsi katuseharja tagant punavat päikselubadust

nad olid karlssoni majale juba nii lähedal
kui käis raksatus

ja nad kukkusid
end surnuks

*
kas nutta või naerda
sest ma tean, et mina ei läheks iial
katusele päikest pyydma

ma ei julge