sig urr os

ta kiljus vaikselt
vaikis kuuldavalt

peksis poogna puruks
hull oma haldjahiilguses

lendas jõhve
higi ja pisaraid
rahvas saalis laulis olematuid sõnu kaasa

ma olen sõnatu
ma võin sellest tundide viisi kõnelda
pärast naeratasin kauakaua
ja et jõuaks unistused läbi vaadata, pidime magama poolde päeva

nagu toona aastate eest
pärast esimest kohtumist peeter paaniga
ses samas
katusekambrite, vihmavarjude, unenägude ja ebamaiste olendite linnas