.

mida ytlevad puud kui kord kogemata nõjatud neile, keda ammu enam tähele ei pane neile, kellelt kord said varju kindlat teadmist, et kõik saab korda mida ytlevad nad nyyd kui neilt kysida selle väikese poisi kohta kellel' pole iial antud saada suureks võimsaks puuks ilma rahuta juurteta haljuseta peab ta otsima seda kes kord leidis tuge ja varju neilt, kes ei ytle kunagi midagi röökides - nii, et tema kuulda oskaks nii oleksidki nad tema jaoks yha vaiki niigi palju siis tõelist täiust selle räsitud hinge ymber

päevapäike puhub halastamatu hoolega elule iga viimse kui tolmukera kummutiorvis kisub teravale kõik puukillud kaltsuvaiba laineist meelitab välja iga kurru mu näol nii need naerused ajakurrud kui kõik suudlemata muremõrad ta ei lase ainsatki tera salapära ei piiskagi pilkast pimedussära pitsitama jääda mu võrgutusohvri tundmeis peletab sulnudu seletab lummulma jään ootama öö vaikvalgust kuumleiget kuuleevendust tõelisemat kergust kergemat tõde mida ikka edasi kanda