Niebo nad Berlinem

p suudab maalida valgust
ja suuri saladusi

istusin ta hämarduvas ateljees
ja tahtsin talle öelda, kui väga ta maalid mulle...

aga ...
sõnu ei olnud enam
pyydsin paar korda
yha uusi algusfraase valides rääkima, kirjeldama hakata
aga ikka ja jälle
jäin ta töödega tõtt vaatama
ja viimaks mõistsin
et selles nende mõju peegeldubki -nad kannavad endas mõtisklust

et iga liiga täpne pintslijoon
iga liiga detailne kirjeldus
lõikab kriips-kriipsult
sõna-sõnalt
täht-tähelt

tõde
väiksemaks

vähem-võimalikuks

vaatasin tõtt tema maalitud piirjoonetute nägudega. Ta oli suutnud maalida näod, mis rääkisid tõtt. ja just parajal määral. need maalid kandsid sõnumit:

iga
lisatud sõna
amputeerib tyki
universaalsest tõest

kuss!

kui tihti kahetsen öeldut...
väljayteldes ja nii postuleerides sõnu
mis nõnda justkui
välistaks kõik lausumata jäänu

mõelda vaid
teenin oma igapäevast leiba

sõnade leidmise, ritta seadmisega

olen
sõnade koreograaf

sõnade,
keele
valdamine

ei ole mitte oskus
või teadus

vaid omaette teadvusaste ,
looming

kuidas muidu seletada oma jõuetust
kuidas muidu seletada hetke otsustavust