Kirjavalaja

Ikka on olemas see myytiline keegi, keda oodata
ooteaeg venib ja vajub
viimaks hyybib
nagu igatsuski

ooteruumis on vähe ruumi
parem on läbi akna õue astuda
vaba õhku hingata
anda rahu sellele myytilisele keegile, keda nii väga igatsen
sellele, keda nii varmalt syydistan ja mõttes piinan selle eest, et teda ei ole
selle eest, et ise olen nii rumal arvamaks, et inimese kohalolu on sama, mis kohalolemine

*

tantsukeerises on haarata kyll
käsist jalust silmist

aga mitte yhest õlast
kuhu usaldada
oma mõtteist tinarasket meelt
keegi ei suuda pyhkida tuulena
sisimat pakitsevat liivamaali
yhe viipega
nii
nagu tema
kes on yhe halli mere taga
ja vaatab igatseva pilguga siiapoole
tantsupõrandale, kus mul on nii kurb, et kõigile silmile käsile jalule vaatamata
ei leidu yhtegi
õlga
aga Annushka on päevalilleõli juba ära ostnud

kõik kulgeb omasoodu
trammiliipreid mööda või neist yle


ja ma kardan, et yhel ööl
kui on väga vaja õlga
aga pole usku kohalolemisse

võtan trotsist
igatsusele kättemaksuks
vastu hoopis käe
millel pole õlga