Swallow Strings

Liina lätt minu ilu

Oma teelt leidsin pesast välja kukkunud
linnupoja
ta oli nii rahulik
(minusse on imbunud vist seegi stseen sellest filmist, kus ta poetab põse vastu maad
et vaadata otsa surnud tiivulisele

ma mäletan, et vihastasin natuke, et see stseen mõjus)

ometi käis minust läbi vana tuttav piste
ta oli nagu väike ime ja
ta oli surnud

paratamatu muutus
peab uskuma
et ilus ka
ja õige

kärbsed matsutasid selle õrna sulelapse kolbal, kustunud silmadel, tiivarootsudel
ja enne, kui päike loojub, saavad praegused einestajad
kehakinnituseks
elukinnituseks
surnu perele

*

myyrilt lugesin kirjet
tähtis on vaid see lause siin
selle peale libises sylest Woolfi romaan
Woolf, kellel õnnestus sõnadega maalida midagi, mida lauseks nimetaks vaid paadunud realistid

10 meetrit edasi kostis minuni avatud autoaknast möödudes fraas uudistest:
...buss kukkus kuristikku...

koduteel jäin seisma, kui viieteeristis
kroonuaial
lendas klaaspärleid
läbi ehmunud autojuhtide ja kägardunud pleki

kui 12 tundi varem, koidu ajal, kodu poole sammusime, jäime ka
seisma
viieteeristil, mille väravad avatakse öö hakul
enne, kui liiklussooned need uitajate jaoks jälle kinni suruvad

seal olla kunagi olnud kloostriväravad
kaitse...
mainisin, et seepärast siin nii harva... juhtubki
ja tundsin, kuidas sõnad kuhugi tegutsema suundusid

*
ärasõnumise teemal mõtiskledes ja ikka veel millegi pärast kodu poole sammudes
nägin äkki hakki
kes pures katki pakki
mille Annushka juba pillanud oli
hakk ei lasknud end häirida koorest, mis ta noka valgeks meikis