jalutukäik

Sibulad tukkusid tuules
kui päike paitas neid
suurjärve ja kylamaatee vahel
läbi avatud uste

kuldsed sibulad
kuldsed hambad
välguvad
kui lehvitatakse möödujatele

naeratus on õrn ja magus
ja aus
nagu suhkur
mis sulab su huulte all
kui ryypad ahjus pruunistatud aiamarjade tõmmist
(see puhastab hästi - pärast pead mitu kordi vetsus käima)

aga yleni musta ei kanna enam keegi
vahel juhtub koguni, et evangeeliumilugejat jumalateenistuseks pole kusagilt võtta
ja
palvehelmed on sageli hoopis kummuti taskus

siiski on ikka veel nii palju
pinke akna all
uulitsa ääres

kyll on visad
need inimesed

*
ja tee peal õunaaiast saadud ubin
ei olnudki liivi puust
tema puud selles aias olid auväärsel kohal
juurdunud
aga nyyd oli seal ka palju teisi puid

see õun
olnud hoopis mikiveri puust

maitses hästi
yhtviisi
nii ussile
kui minule