z.

Tants on kogumas kolmandaid tuure
ja mis seal salata,
köik vöib alata
kui hetk ja vägijook on öiged

ja nii juhtuski, et ma keset sel ööl end taasilmutanud z. melu
ei pannud tähele noormeest, kes ilmselgelt oli märganud mind
sest
*
pärast kahte kodulaulu oleme meie viis viimast kylalist
ja läheks meiegi kuid...
kus on mu kott?
kadunud
helistame - number kutsub
hiljem on kinni
jöuame vaid ahhetada ja juba helistangi operaatorile ja sulgen arve
samal ajal teises linna otsas löpetas mu söber just yhe ootamatu köne kellegi tundmatuga, kellest ta päris hästi kyll aru ei saanud, aga nii palju ikka, et millegi pärast on selle vööra noormehe käes Annika kott
ja et ta peaks sellele järele minema
aga teel kohtumispaika tundmatut noormeest ei ilmu, telefon enam ei vasta
ei vasta, sest meie oleme selle juba sulgenud

ja siis mainib omakorda jälle eelnevas linnaotsas z. ettekandja, et stiilne kotivaras ei olnud sugugi varga moodi - jätnud visiitkaardi ja puha

Fortuuna seda lugu ei soosinud, sest miks muidu olid köigi asjasse segatute telefonid järgmisel päeval kinni
nii et Annika ryhkis panka uusi kaarte tellima
uut telefoni sim-kaarti ostma
jnejne
sest järmisel päeval oli ju vaja startida saksamaale

igaks juhuks kirjutas Annika visiitkaardil toodud aadressile ka kirja kyimusega kotist
vastuse sain kätte juba saksamaal - jah, kott on töesti selle noormehe käes
*
läkitan söbranna kotijahile
tulemus: kott omadele tagasitoimetatud
ja no töesti - varga kohta
noormees ilmus koti yleandmisele lillekimbuga
mis pyhendatud kevade puhul Annikale
ja kui juba ypris hämmingus söbranna palus asja natuke selgitada
oli vastus, et see olnuks ju hea vöimalus muljet avaldada
ja tormas minema