jalutukäik

Jälle söitsin oma öigest rongipeatusest mööda
sest vahtisin kohtlase naeratuse saatel pilvi
ja ilusat klaasangaari
mis scheiße! küll, oligi ju tegelikult juba minu peatus

aga nohh - nii ongi jälle pöhjust söita peatuse vörra edasi
teha jälle asja mangoleti juurde
ja ajada juttu oma lemmiktürklasega
kes ei ole türklane
vaid on üks toredamaid uusi söpru siin
hea inimene
lihtsalt
me punastame mölemad, kui ma jälle selle leti äärde ilmun
sest üks on ju ikkagi poiss ja teine tüdruk

ma kartsin juba, et sa ei tulegi enam - terve päeva juba ootasin
ütleb ta
ja räägib veel ühe loo
elust enesest
jättes välja igavuse, absurdsuse ja halvad ilmad
ja ta nimi meenutab eestikeelsele minule
kummalist segu murakatest ja kuradist