jumalannade laskumise aeg

-
olemise talumatu kergus
olematuse rusuv raskus
traagiline
kui hästi oskan traagikat romantiseerida
traagilisem veel
et olen ise ainuke
kes selle vajalikkusesse uskuma ei jää

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

jalutukäik

-
eile nägin oma meest pilgust piisas, et ta ära tunda uurisin jooni ja varje ta näos mõistes, et olin neid ikka otsinud ja leidnud puudu oli alati olnud vaid tervik aga nyyd äkki seisis ta mu ees "traagiliselt hukkunud 1994., 20-aastaselt" seisis pildi all
Lisateave

armas aeg

-
olgu pyha paul või pyha georg või pyha tõnu igal pool ja igal puhul sattusin selles linnas seiskunud ja kylmunud kellasihverplaatide peale kord Fischmarkti kohal õhus rippuvate raamaturiiulite vahel lõhelõunatades hyybis kellatakt suisa mu silma all nagu hoiatus memento m ka komistasin yha korduva reklaamlause peale mistahes suvalisel plangul mis kui mantra meelitas Glockenspiel see sõna vaid, ei muud. mustal suubuval taustal siin on ajatu olla olin kirjades jõudnud sõnuda nii kordasin täna moosekantide linnast lendudes mantrat et mu seier siiski veel ei seiskuks sest nii palju on veel jõuda olgu aeg teile hea
Lisateave
-
/mustand salvestatud 24. jaanuaril 2009, ylekõpitsetud novembris 2025. miski pole väga muutunud ses vallas...:/ sõõrmeis valutab su lõhn torman sulle järele yle tarade tornide lukkude olen tõrges kuulama su hoiatussireeni ei ma hooli ei ma lase end juhtida eemale ei ma kuule ka mu enda sisemist nuukset ei ei see pole see
Lisateave