memento

jõe vool oli sel ööl
liiga kiire et haarata
liiga tugev et uskuda
pääsemisse
liiga kindel, et vastu panna
oleks võimalik olnud
saatus tegi irve
või võibolla vaid vaikiva, paratamatusele vihjava kurbsygava naeratuse saatel
otsustava viipe

meie elude haprus, nende lõpu võimalik absurdsus
kuid paratamatult paratamatus
tuletas end lähedalt mööda vihisedes halastamatult meelde
ja kylvas mu hinge uue elukire

*

vool on praegu nii tugev
et kannab
kätel

*

ma tantsisin
ja hakkan yhe kindlamalt aimama, mida see tegelikult tähendab