.

on kollaste lehtede lõhn vihma krabin tema ei siiski jah on ka veel koorekohvi maitse hommikul ja kurgivõileiva värske hõng ja rõõm ootamatust kirjast tema ja siis veel ..mm.. sõbra naer sinu grimassi peale kassi nurrumine sinu kõhul ja muidugi suhkrukaramelli praksumine hamba all huultel sulav lumehelves tema a tema silmad ei imbugi enam minu ärvelolekuajast välja ja nii on mul ausalt öeldes siiski ykskõik mitu lille lõhnavad mitu lindu taevast alla lendavad ja mitu last täna eostatakse

hiilime läbi ööde yle aedade läbi viirpuuväätide graniidivöötide sygisniiske sillutis terasmaitselised tähed sinasinasina ah, kuis kaob kõik muu mu fookusest säri koondub sinu igivikku hingan sisse sinu vinet sinu kuiva maasikalõhna ja paitan hellalt hetke alles hiljem leian haardudemed oma verivastsete kyyniste alt

dekadentsi dilemma deemonite dialektid vihata võõrast peksta segast pooldada pöörast! * lapsena oli tal tihti hirm surma ees sest ta ei olnud armastust kunagi tunda saanud ja nii ei tohi surra * La vida esta bien si no te rindes... * teiselt kaldalt kahmas kratist kellegi käsi kes teadis et need ajad tuleb lihtsalt yle elada murdumata murenemata mõrunemata aga palun ära nimeta armastust nimega sõnad uuristuvad sooneseintesse aga ilma puudutuse soojata hääbuvad idanemata nagu kylma võetud seemned milles elualgetus sa oled nii palju kordi inimestele naha alla pugenud jätnud sinna tähti päikese ja kuu kirepilte kujutelmu symboleid palju musti räsitiivulisi linde niiet /pyydes eristuda/ mina ei lase sul enda ihule joonistada naha alla sinna kus on pidev vool rahutu rabelus kindel kulg oled imbunud niigi *

nii helge oli kohtumistest ja koltunud põldudest usk läbivasse õnneseestumisse nii kohal et tagasiteel julgesin oma hääle viia maantee veerele islandi kase yminal peatuski metalne ratsu "kui seda kannad, viin su tartusse" ja esimest korda julgesin kiivri pähe panna

all my loves are hidden in pieces all my loves are within a wild night * yeahyeahyeahs vabaaeuroopa lääne nyydisnomaadid [okupeeritud maja berlin auk ehk salakõrts riia tänavas ma mäletan kyll] pugeda urgu väravad ei avane alati ja vahel avab neid keegi kes selle eest lõputa lõivu nõuab

ma olin teda näinud unes teispool argimõtete tulva asiste asjade leevendavat arutust rõõmsa rahu leemedavat rammestust jah yle tegelikkuse tagamaade oli ta selgelt silma paistnud ja siis soovidesaabumisesygisel tulitema lihast ja luust takune ja raagus meie tänavaile luusima rajult rõõsa ja igitoores tuum veel kinni koores ta lõpetas mu lauseid ja mina lavastasin tema hirme kahes etenduses embachi voolus * see ei saanudki olla muu kui unenägu waking life

on tund mil tänavail hiilivad vaid salajased tuttavad ja muidugi kassid yhega neist kohtungi just sel ööl taas tunneme teineteist eemalt ära poolkaeblikult elevalt tervitame teineteist aga võõristus on paratamatu parandamatu õunad lõhnavad selle aia puudel sama joovastavalt nagu varem igal aastal akna taga sahiseb kord pihl kord muu jõgi on juba nii karge et kui kargad sellesse ehmatab hinge kinni * tulõ sõsar sa mäe pääle joome koos teed ja oleme hoitud yks kass juba leidis siia pelgupaika tee ja mul on tema jaoks kohe terve kilo toitu eelmisest ylejäänu