und morgen fliegen

hiilime läbi ööde

yle aedade

läbi viirpuuväätide

graniidivöötide

sygisniiske sillutis

terasmaitselised tähed

sinasinasina

ah, kuis kaob kõik muu

mu fookusest

säri koondub sinu igivikku

hingan sisse sinu vinet

sinu kuiva maasikalõhna

ja paitan hellalt hetke

alles hiljem leian haardudemed

oma verivastsete kyyniste alt