vihmamari

on tund mil tänavail hiilivad vaid salajased tuttavad
ja muidugi kassid
yhega neist kohtungi just sel ööl taas
tunneme teineteist eemalt ära
poolkaeblikult
elevalt
tervitame teineteist

aga võõristus on paratamatu
parandamatu
õunad lõhnavad selle aia puudel
sama joovastavalt
nagu varem igal aastal
akna taga sahiseb kord pihl
kord muu

jõgi on juba nii karge
et kui kargad
sellesse
ehmatab hinge kinni

*
tulõ sõsar sa mäe pääle
joome koos teed ja oleme hoitud

yks kass juba leidis siia pelgupaika tee
ja mul on tema jaoks kohe terve kilo toitu

eelmisest ylejäänu