aeg puhkeda, aeg närbuda

salaaias kasvavad
nallernaadid vibuväädid tallerdaaliad
kesvakaaped vesiveermed
varjuviljad
ydini myrgised
õrnalt kaunid
ingli trompetid

nad kõik ootavad oma etteastet
elu supis
sooloroas

sa tead täpselt milleks mida vaja läheb
vali silmad sulgemata
syda salavalla

julge loobuda liigsest vürtsist
hoidu mageduse kindlusest
kuidas muidu valgustad seda ajaloouttu mähitud teed
mille tõeline nimi hoia enda tunda

suudlen nyydsest vaid seda, kes ulatab oma
ikka veel ootusõhevil ja pelutamata huuled
kolmeteistkymnendamat korda
sydiseen säriseb samblas
mis tal sest
tarmutapist
valgust varjavast
eksihirmu õblust õiest